Juhtus, et sattusin tavapärasest hoopis erinevasse rolli ühe ajaloo muuseumi näituse koostamise juures. (Tavapärasest erinevasse selles mõttes, et need mõned meeldivad koostööd erinevate muuseumitega on olnud butafoori nahas koopiaid meisterdades) Hüpanud pea ees tundmatus kohas külma vette, asusin oktoobrikuu viimastel ja novembrikuu esimestel päevadel kujundama Pärnu Muuseumis plaanitavat talviste pühade näitust. Järgnes kuuaega peadpööritavat kihutamist kuni näituse avamiseni 1.detsembril. Mind motiveerisid tööd tegema kohalik muuseumi rahvas, äärmiselt meeldiv ja huvitav keskkond, lootus, et saan tehtud töö esitada diplomitööna koolis ja vajadus olla pidevalt kiires liikumises, et sisutühjad mõtted peast eemale hoida.
Näituse ruumi pind on suur, üle 500 m2. Näitusel osalevad, lisaks kohalikule Pärnu Muuseumile, oma väljapanekuga veel Kihnu Muuseum, Vene talu muuseum, Rannarootsi Muuseum, VKA rahvusliku käsitöö osakond ja Henno Sepp oma postkaardi koguga. Näitus jääb avatuks kuni 9.märtsini, selle aja sees (1.detsember- 9.märts) mängitakse muuseumis läbi erinevad talveaega jäävad rahvakalendri pühad vastavalt osalevate rahvakildude traditsioonidele. Sõnastasin näituse kujunduse algse idee selliselt: Peatus: Siin ja praegu Siin ja praegu kannab endas kõike seda, mis on olnud ja lisaks veel suurt potentsiaali kõigeks, mis tulevikus olema saab. Fantaasia linn, sisemine linn. Seal kohtub erinevate mälestuste ja traditsioonidega rahvast. Seal kohtuvad erinevate lugudega kodud, mis igaüks elab natuke omas teistmoodi ajas, mõni elab tänapäevasemalt, mõni vanaaegsemalt. Nad kohtuvad siin ja praegu meie ajas, meie Pärnus, Eestis. Keset linna on linnaväljak, kuhu erinevad hõngud erinevatest kodudest kokku jooksevad, koos tähistatakse seal kõikide traditsioonide pidupäevi, alustades jõuluootamise ajast jõulude aastavahetuseni ja sealt vastlapäevani välja. Juba on ehtes suur kuusk linnaväljakul ja linnakest ehivad värvilised tuled. Fantaasia linnas valitseb enamuse ajast videviku eelne hetk, kus tubades on süüdatud juba soojad valgused, linnake on tuledes, lumi ja jää kumamas jahedat sinist. Linna jõudes satud esimesena bussipeatusesse, kust tee kulgeb edasi ümber linnaväljaku asetsevate kodude juurde. Teel aitavad sul õige koha leida teeviidad, mis suunavad sind Eesti kodu juurde, Kihnu tarre, Vene talusse jne. Kuulutuse postidelt saad lugeda täpsemalt selle kohta, kes seal elavad, millist lugu nad jutustavad, milliseid traditdioone kannavad. Tee kulgeb mööda aedadest, mida kaunistavad käpikud ja sokid, mõned aiad on tehtud suuskadest, tee ääres näeb talviseid liikumisvahendeid. Kodude juures on näha postkaste, kuhu saab pühadetervitusi saata. Filatelisti kodus saab ka ise kaarte joonistada ja värvida, ja saata oma sõpradele ja perele. Kui külas käimisest väsimus peal, saab jalgu puhata linnaväljakul leiduvatel pargipinkidel. Suures osas elas mu algne kontseptsioon näituseni välja, mõned asjad tuli kõrvale jätta, mõned lisada, vastavalt eksponaatide ja osalejate eripäradele. Lisaks muule kirevale lisasin näitusele omalt poolt värvi-ise postkaardid, mida kohapeal igaüks vastavalt oma soovile täiendada sai. Lisan siia nüüd edasi mõned fotogaleriid, nii näituse avamisele eelnenud tööst, kui näituse avamise päevast, endakujundatud postkaartidest ja kui leian võimaluse Pärnusse sõita, siis jooksvalt ka pilte sellest mis sai näitusest edasi. jutu kõrvalt leiad lingid näitusele ja muuseumitele ja muule seotule. |
Lingid asjaosalistele
Postkaardid |